Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustumine..

Jumpa

2009-11-10T12:20:00.003+02:00

Olin kaua hoogu võtnud, et Jumpasse jõuda ning eile oli siis esimene kord. Üllatavalt tore. Midagi väga teistsugust. Paar tuttavat oli ka trennis ja ma ei tundnud end kui tulnukas seal, ainsa uue tulijana.
Treeneriks Ann Võsu. Tore naerusuine noor inimene :)

Esimeseks lauluks oli La Camisa Negra, mis tekitas minus juba omaette emotsiooni, pidime võtma kõik ühte suurde ringi, mille keskel oli treener. Liigutused kiired ja higimull oli otsaees juba pärast 10 minutit. Treener liikus terve trenni vältel ringi sees ja vaatas vastavate intervallide tagant kõigile otsa, naerusuiselt. Hästi hästi positiivne! Vahepeal olid mingid kummalised hüpped, aga tundus, et need vabastasid kõigi kehades endorfiine kenasti, sest ei näinud mina terve trenni jooksul mitte ühtegi mossitavat nägu. Soojendus oli kena, nagu ma mainisin juba, higi võttis kenasti lahti. Pärast soojendust väike tantsuline-hüppeline põhiosa, peale mida mattide peal tegime igasugu lihasharjutusi nii seljale, kätele, kõhule kui ka jalgadele. Pärast neid jälle tantsulised sammud ning siis jälle mattide peal teistsugused jõupingutused. Ja kõike seda 45 minutit järjest. Lõpuks veel venitused ja mõnus 5-minutiline iseenda nautimise ehk rilääksimise aeg. Mõnusmõnus.

Kui ma enne trenni minemist netist lugesin Jumpa kohta, sain teada, et see on keskmise raskusastmega trenn. MAI ÄÄS! Ma ei jõudnud päris mitut harjutust kaasa teha. Arvasin seda ka, et ma ei oska mitte halligi teha seal, aga kui varem olen ikka aeroobikas käinud, siis saab hakkama :)
Enivei, mul on täna lihased igaljuhul valusad.

Uuel nädalal pidi uus kava tulema, eks siis näha ole, mis muutuma hakkab. Ahjaa, Rolf Junior- Ingel, laul oli ka meie kavas :D sweet!

Pilt:
tunne.net

Kõrtsis sõu on täies hoos!

2009-11-08T03:00:00.001+02:00

Tervituseks ütles härra, et tore meid üle pika aja näha! Juba kolm päeva polnud näinud ju :P

Matu oli väga ülemeelikus tujus ja suhtles nii palju, et ma sain peaaegu toreduse üledoosi :) Tegelikult ma polnudki temas varem sellist külge näinud nagu ma seda täna tegin. Meibi on suur roll selles, et S-il olid täna omad joped seal ja sain rohkem Matule pühenduda :) Hästi toredaid pervi nalju tegi, rääkis ka oma ala juttu ning kuulas ka meie viimaseid Vilku seiklusi. Kusjuures, ta ütles, et too pidu oli viimaste aastate lahedaim, juhhuu! :)

Rellu kolis ka oma sõbrannaga meie lauda, kui mingid perverdid neid nende endi lauas ahistama tikkusid (pärast kolisid nad muidugi meie juurde ka!). Rellu uuris kah, nagu Marguski, et kus ja mis ma suvel tegin ja et ta niii kade, et tal nüüd beebi (mitte, et ta seda kahetseks) ja ei saa kuskile rändama minna. Kurb tegelt, ta nii tore ju! :) Õnneks tal nii tore mees, kes käsib peole minna sõbrantsidega, et Rellu päris koju ära ei manduks - mida elult veel tahta!

Hiljem tuli Reilu ka otse kuskilt sünnalt vms, aga ta oli seekord igav. Istus oma sõbrantsidega vaikuses, ei tantsinud ega midagi. Vahepeal tegi KES-SIIS-VEEL-nalja, aga see oli ka kõik..
Mingid maameestest labased daunikud tikkusid meie lauda (siia alla käib ka Signe sebitud mees mulle) koguaeg, nii meie seltskond suurenes ja meie žansid naistega omavahel tantsida luhtusid. Lõpuks oli nii paha lausa, et pidime koju ära tulema.. õnneks sai Mu Tüdruku laulu ja Kustunud Lootust kah kuulata. Ja aeglasemate laulude ajal sai Tolzat piinatud, et ettekääne olemas oleks noh!
Ahjaa, rahvast oli sitaks, nagu Jussis ikka :)

Kui ma neljapäeval olin natuke kurb, et Sossi minna ei saanud, siis täna kuuldes, mis teema seal oli, ohkasin kergendavalt, et ma õigel ajal teises kohas olin ;) Kõik sujub, kõik tõepoolest sujub! :)

Edit 03:27:

maaa, olen hooooor, aiaiai olen hooor, olen hoor :)

ahjaa, mult küsiti täna kaupluses dokumenti, kui tubakat ostsin, jeje, keegi veel arvab, et ma olen alakas. et ma olen noor. seda enam meelitab see, kui see kõik toimus kohalikus külapoes ja müüja teab mind juba minu eostamise hetkest. küll aastad alles lendavad :)

*oih, Noor!

Talv Tallinnas + Solaris

2009-11-06T14:33:00.005+02:00

Vaade Nõmme teele. Eile, 05.11.2009

Kui ma eile öösel Räägus burxi järel ning turavasid mõnitamas käies oleksin teadnud, et hommikul aknast seesugune vaade avaneb, poleks ma ilmselt magama läinudki. Tegime veel nalja, et hommikul saab memmesid ehitada ja värki. Heh ja ei suutnud mu elukaaslane mind uskuda, kui hommikul karke alla ajades hanged akna alt leidsin!
Teed muidugi liiva-soolatamata ja oleksin minagi käna pannud! :D

Vaade täna hommikul, 06.11.2009
Vaade teisele poole.
Vaade maapinnalt :)

Soalrise keskuse ees on sitaks lahe reklaam. Sotsiaalne reklaam või hambapastakas, eks see selgub hiljem. Enivei käivad seal lapsed oma ranitsatest pastakaid ja markereid välja tirimas ja enda hambakaardil olevaid objekte joonistamas :D
Geniaalne! :)

Palju värsket õhku ja seiklusi ehk how I love my life!

2009-11-04T15:38:00.002+02:00

oleme ikka veel Türisalus ja ma ei jõudnud trenni ja homseks on ka kõne tegemata, hästihästi!
vähemalt on kõik seda väärt! ;)

Edit 06.11.2009:
Jah, käisime härra ja proua juures külas, Halloweeni meenutamas ja head ning kangemat vägijooki lüprimas. Järgmisel päeval panime veel edasi. Missest, et mul hommikul jõhhhhker karussell oli! Naine läks tööle, teised vaatasin multasid toas, mehed tegid puid ja jõidjõijdjõid. Ma tegin õues külmunud voolikuga nende kõrval piipu ja hiljem soojenesin küünlavalgel kamina ees. Mõnus. Päris-päris kvaliteetaeg :)
Trenni muidugi ei jõudnud ("Õu, mehed, mul suva, aga kell 16 pean ma trennis olema!"). Kõne ei esitanud ("tahaks normil ajal koju saada, kõne ju veel tegemata!") ja inka tööd ega ettekannet ei teinud. Viimasel koolipäeval olin täiesti useless. Congrat!

Härra tegi oma printsessile seesuguse Hälloka-kõrvitsa :)

Külmunud piip.

Tujutõstja-meelelahutaja-peaparandaja :D

"Me ei seksi" ja teised julmused, mida naised meestega harrastavad

2009-11-02T19:25:00.001+02:00

Aiki kaudu leidsin mõnusa artikli. Punkt number üks on mu eilse päeva kirjeldus :D sorry aah (A)
mu põhjuseks oli muidugi, et numbrit ei mäleta ja telfu kadunud :D

"Me ei seksi" ja teised julmused, mida naised meestega harrastavad"

Kui meestelt küsida, siis nad vastaksid? Meesteportaal askmen.com küsiski ja sai pika nimekirja julmustest, mida naised oma õeluses teevad. Siin on kümme enimmainitut.

1. Ei vasta telefonikõnedele

Mees annab naisele lootusrikkalt oma telefoninumbri, kuid kõne ei järgne. Kui mees lõpuks ise julgeb helistama hataka, siis ei võta neidis endiselt telefoni vastu. Veelgi hullem - selgub, et piiga on andnud hoopis kellegi võõra numbri. Nain ise arvab, et võõra numbri jagamine on ju ainus võimalus mõnele lootusrikkale luuserile koha kätte näitamiseks.

2. Kasutavad mehi vaid tasuta jookide saamiseks

Tundmatu mees teeb katse kaunitariga jutule saada. Selleks ostab mees esimese kokteili. Naine võtab pakkumise vastu. On ju nii meeldiv, kui keegi välja teeb. Eriti juhul, kui enesel just priisata pole. Kuid mõned naised ei raatsigi põhimõtteliselt enesele ise drinke tellida ja kui joogiga saab kaasa ka karjakaupa kutte... Dringi ostjale jäävad seega sageli vaid tühjad pihud. Rahakotist rääkimata.

3. Solgutavad meest vaid kohatäiteks

Mõned naised ei oska üksi olla. Seetõttu hoiavad nad küünte-hammastega oma halvast suhtest kinni, ise samal ajal pidevalt uut ja paremat kandidaati otsides. Mõned meist on isegi nii julmad, et lasevad uuel afääril alata enne, kui vana on klaaritud ja läbi. Naine arvab, et nii on kuidagi turvalisem - heita vana partner üle parda alles siis, kui on kindlalt teada, et üksi jäämist polegi karta.

4. Mõjutavad pisaratega

Vähesed mehed taluvad nutvat naist. Ja naised teavad seda ju paganama hästi. Korralikult ajastatud lohutamatu nutt on ülihea võimalus leida asjadele just naise jaoks sobiv lahendus.

5. Vägivallatsevad

On siililegi selge, et mees ei tohi naist lüüa. Kuid naiste vägivallahoogudest pole siiani ikka veel keegi kõvahäälselt rääkida tihanud. Naise löök oleks justkui kuidagi kergem ja nõrgem. Nii tunneb mõni naine suisa kohustust mehele kõrvakiil ande - see on omamoodi kättemaks sookaaslaste eest.
Muide, kui mees annaks tollele samale naisele kõrvakiilu, pakiks naine koheselt kohvrid. Mees aga ... loe uuesti eelmist punkti!

6. Teevad mehi avalikult narriks

Kui naine seltskonnas oma meest pilab, siis peetakse seda naljaks. Samas kui vastupidisel juhul peetaks mehe käitumist põlastusväärseks. Oma mõju on siin ka telesaadetel, kus näidatakse mehi täielike idiootidena, samas kui nende naisi kujutatakse intelligentsete, vastutavate ja veatutena.

7. Varjavad oma perekonnaseisu

Mehel lüüakse põlved nõrgaks, kekutatakse ja kudrutatakse. Kuid alles telefoninumbrit küsides saab mees teada, et naise juba on keegi. Kuid miks naine alguses seda ei öelnud? (Hmm, julmus nr 2 ehk.) Selline suhtumine aga ärritab mees, kes kulutas sulle oma meelitusi ja raha vaid selleks, et naine teda teadmatuses hoidis.

8. Karistus: me ei seksi

Seksist keeldumisega oma tahtmise saavutamine on julm. Samas peavad mehed tunnistama, et see julmus töötab...

9. Mehe pidev tuleproov

Mees pannakse valiku ette: sa kas jääd täna õhtul minuga koju või sa ei armasta mind? Aga kuidas siis nii? Õhtu jalgpallibaaris oli mehel ju juba ammu kokku lepitud ja naine teadis seda! Selline käitumine ON julm. Kindel on, et igas suhtes tuleb alal hoida ka nö oma teemad ja tegemised. Nende olemasolu räägib armastustsest

10. Flirt armukadeduse pärast

Sellisele käitumisele võib olla mitu põhjust: ehk tunneb naine, et mees ei hinda teda piisavalt või on neil just parasjagu suurem tüli olnud ning naisel on suur suur soov kätte maksta. Selline lapsik manipuleerimine ei mõju ühelegi suhtele hästi. Niisiis - rääkige omavahel asjad selgeks. Ilma kolmanda osapooleta.

http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/me-ei-seksi-ja-teised-julmused-mida-naised-meestega-harrastavad.d?id=26516963

Never say never!

2009-11-01T22:29:00.002+02:00

Eelmises postituses olin just rääkinud ju, et ma tean, mis mu olukorda saab muuta, aga selleni on veel kaua aega. haha. siiski mitte :D
Tiriti mind vägisi õue, joodeti Suni siidrist täis (uskumatu, 9.90.- ja mekib nii hea ja kammib ka alati ära, juba esimesest pudelist!
Mehed tantsisid kaera-jaani kiirusekaamera ees ja uurisid, mis seal sees ikka on. Terve autotäis rahvast laulis nii Karl Madise, Sulo kui ka Kollane Allveelaev G laule kaasa. Ma ju nii armastan musikaalseid noormehi! :)
Nagu joodikutega ikka, oli iga kännu juures pissipeatus ja 1,5 tundi sõitvat teelõiku sõitsime 4 tundi :D Oli vaja kuskile ühe lonksu alksi järgi sõita pea 20 kilomeetrit. Kell 4 öösel ikka terroriseerisime kodanikke küllasadamise ja oma ansambli repertuaari esitamisega. Rämedalt fann hälloviin oli! :) Sai nalja ikka rohkem kui Stora Enso elektrit kulutab Eesti suurima kulutaja-staatust arvestades. :)
Hommik lõppes siis Penthouse`is - ei ole just paha lõpp! :)

Nüüd me siin istume ühikas ägedatega ja ma ei ole eriti normal. Vaatavad mind siin kui mõnd muuseumi eksponaati ja viskavaid kohatuid nalju. Lõbus on aga kõigil :D
Ma ei teagi, kas ma olen ebakaine või sellest meeletust magamatusest olen lolliks läinud.

Ahjaa, telefoni kaotasin kah ära. Helistada pole mulle väga mõtet :D

PS! Millal Sa viimati voodist välja tulid juba siis, kui õhtul pimedaks läinud oli? Kusjuures magama pole siiani saanud. 48 h juba täis tiksumas ja homme on Riigiõiguse fcking suur töö ja vene järelvastamine - im gonna make it, hell yeah!

Natuke armunud olen ka :) või siis natuke palju :)

2009-10-31T02:24:00.001+02:00

Ma olen siin nagu Kuult tulnud elanik. Ma ei jaga maailma asjadest mõhkugi. Põrnitsen vaid seda, kuidas teised fannivad, aga ise seda teha ei oska. Arvasin, et mul on miski üledoos mõndadest isikutest, aga.. Sorry tõesti, aga ma ei viitsi paljudega isegi suhelda mitte. Ma lülitan end täiesti välja. Kena sõber, eks?
Eile peole minnes olin feilija. Arvasin, et liiga vähe alksi oli sees - no ei läinud ju alla! Proovisin siis täna uuesti - jook ka alla ei läinud, aga sünnipäevapidu tundus superkhuul tulemas.. kuid samamoodi olin pigem õhturikkuja rollis. See ei ole eriti normaalne (loe: on esmakordne), kui ma hea muusika järgi tantsida ei soovi :S
Mu vaim on lodev, kui nii öelda saab. Ma sooviksin vaid magada ja seda koguaeg. Hommikul ei taha ärgata, ühikasse jõudes magan iga vaba minuti hommikul, koolis on ka alatihti uni, pärast kooli lähen ka magama. Ühtuti ka ikka 22st üritan uinuda :)
Mulle ei meeldi ükski asi. Ei kodus, koolis ega ühikas. Ma vaidlen oma emale vastu, oma isale, oma vendadele ja sõpradele, tuttavatest rääkimata. Kõigi jutt tundub olevat liiga tark või niisama targutav, aga ma ei suuda oma suud kinni hoida, kui ma teisiti arvan. Ja siis panen ikka lõpuni. Ahah, Sinu jaoks ei ole see uudis? Ma olen ausalt hullem kui varem!
Ma tean, et see on mu suhtumise asi, aga nii on ja jube raske on siin midagi parandada. Või pigem ma saan aru, et mul on probleem, aga mul ei ole piisavalt motivatsiooni selle parandamiseks midagi ette võtta.
Ma tegin seda kuradi suhtlemispsühholoogia-värki kooli tarvis ja see läbipõlemise osa tundus nii tuttav. Kas minu puhul ongi hetkel tegemist läbipõlemisega? Kui jah, siis millest nagu? Tööl ei käi ja elu ei ole ju!?

Täna pani muidugi see ka kena põntsu mu psüühikale, kui Ta üle laua hõikas: "õu, kes tagasi on!?"
Mine õige perse! Sa ju tead väga hästi, et ma tagasi olen.

Tegelikult ma tean, kuidas seda kõike parandada saaks. On üks moodus, aga see on tänasel päeval liialt utoopiline. Kas ma nüüd seepärast peaksin ootama õiget aega ja vahtima senikaua tühja või mida muud?

Unenäod on ka tapvalt rõvedad. Ühel ööl nägin unes, et meie maamaja ümbritsesid hundid, kellel ila moka vahelt jooksis nagu hüäänidel. Terve maja oli sisse piiratud ja ma panin tabaluku(!) ukse ette, et turvalisem oleks, kui äkki taipasin, et pisivenna ja onutütar olid kadunud - õues! Hirmust värisedes läksin aknale lähemale, et laste asukohta määrata, kuid siis juba hunt-hüäänid tegutsesid nende kallal..
Mingil ööl nägin suuuuuuuri laineid tulemas minu poole. Jõhker torm oli merel. Tsunaami või midagi. Pool linna oli vee all, kaasa arvatud mina. Nii ma seal siis seiklesin lainetes kuni lõpuks alla andsin, sest olin puhtfüüsiliselt nii nõrk, et tundide viisi ujuda selles jõhkras lainetevoos. (Küprosel möödunud suvel end ületades ja tormisel merel ujudes oli meri suht calm võrreldes unenäo-merega :S)

2009-10-25T22:38:00.003+02:00

See oli laupäeva pime hilisõhtu, kui me vennaga Viljandi linna peal kolasime. "Sebra" lähedal olles jäi meie ees üks auto seisma, sooviga meid üle tee lasta, noored rullarid sees. Venna: "Mannu, nägid vä, üks onu vahtis Sind. Sealt mersust. Eiei, mitte juht vaid see onu, kes kõrval istus."
Minut hiljem Selveri ette jõudes ja nähes noori mulke alkoholi tarbimas ütles pisivenna: "Mannu, näed vä, joodikuid on nii palju siin!"
Jah, Viljandis ongi alkarid aint :D

See meenutab üht hommikut: "Mannu kuule, ma ei saa ärgata, mul on nii palju und!"

Või siis tänast päeva:
"Mannu, kus kohas Sina koolis käid? linnas vä?"
"Jah!"
"mis koolis? e-koolis vä?"
"ei, mitte päris :DD" (järgneb selgitus, kus ja miks)
"aga kas seal on õpetajad ka vä? kas Sul on raskem koolis kui Markol? aga mis see siin laual on, Sinu koolipäevik vä?"

jnejnejne. iga päev. uurib ja puurib.
Ma olen naeru kätte kõngemas.
Svea ja Ken kindlasti teavad, mida ma selle koha peal öelda sooviksin.. :D
tss!

Kuidas ma mehele sain, peaaegu

2009-10-22T00:42:00.000+03:00

Ja siis ma tulin Tõnismäe polikliinikust (käisin kõrvu sorkimas jälle, kirjutati uuued rohud, mida kõrva tilgutada tuleb ning mida mulle silma pandi, kogemata, oi bljää! Säästu-ajal vaja ka teenida ravimitoojatel ju. Kusjuures mulle tundub juba ammu, et neil oleks justkui nii pere- kui ka eriarstidega mingisugused lepingud/kokkulepped sõlmitud, et viimased saavad mingit kasumit iga retsepti välja kirjutamise pealt!?) hommikul kell 9.15. Olin Estonia ees ja mõtlesin Solarisse minna, kiiver peas ja puha, aga kleepsud ustel tegid mulle selgeks, et keskus avatakse kell 10. Võtsin suuna seejärel Viru keskuse poole, et sealt omale müts osta (kaotasin JÄLLE ära. Ma iga aasta pakin oma mütsi nii kindlasse kohta, et uuel hooajal enam ei leia), kui tee peal üks onu mu rajalt maha võttis: "Tere! Tule mulle naiseks! PALUN!"

õõ
!?

Ma tundsin end nii halvasti. Üks kõrv tegi nii rõvedalt valu, mille tarvis toppisin vati polikliinikus jälle kõrva, salli mässisin ümber pea nagu turbani ja veel kaks kapuutsi kah. Rääkimata puuduvast ripsmedušist ja üleüldisest "heast" väljanägemisest tuli tema. Just siis pidi minu prints muidugi tulema, eksole! Pidin talle nõutult otsa vaatama ning edasi sammuma. Ülbelt. Ikka Kaubamaja poole, et ometi kõrvad kenasti kaetud saaksin ning oma lemmikut Titat osta saaks. Mmm.
Jossu, ma tegin pilti Su jaoks:
Haiguslugu vol 8546854854:
Homme on juba kolmas järjestikune* päev, kui ma ühe kõrvaga mitte halligi ei kuule. Nii paistes on lihtsalt. Ja valutab rämedalt. Öösiti endiselt magada ei saa ning päeval paratsetamooli doosi võttes saan. Päeval olengi end välja maganud ja öösel vahin üleval, valuga, mõistagi. Tundub, et olen täiesti alguses jälle tagasi.
Äärmiselt "meeldiv" on veel see, et ma sel nädalal kooli ei tohi minna. Just nüüd, enne trimestri lõppu, kui sitaks töid ja värke on. Ahjaa, praktikakohta mul ka ei ole. :D
SHIIIIIIIIT!
Okei, täna segus, et ikka rõhust- sukeldumisest ja lennusõidust, on kogu see kräpp. Nõu moor Töörkii enimoor! Õunli Saipprõss. :D

*See ei ole esimest korda!

PS! K on kakapea. Ta messis D-le :S

See ütleb kõik! :D

2009-10-18T01:06:00.001+03:00

Polnud kodanik X-ga suhelnud mitu aastat. Kohe päris mitumitu. Kunagi olin ikka päris pubekas, kui me temaga Joti vahel täis peaga koperdamas käisime.
Nüüd aga oli mul msnis nimi, et Sulot vahin telksist, mille peale kodanik X otsustas minuga ühendust võtta. Lugege ise.

x says:
aastad on möödunud aga ikka Sulo sul meeltel :D

That`s all.

Kuulsustest, valimistest, inimestest..

2009-10-16T16:15:00.008+03:00

Kindlasti mõned mu lähituttavatest lugejad arvavad, et teavad, kellest ma nüüd rääkima hakkan.. aga.. lugege ja mõelge uuesti.

Ma ei tea, kas see on ainult meie ühiskonna viga või mitte, aga miskipärast on nii, et tuntumatele isikutele on justkui rohkem lubatud. No nagu näiteks kõik need poliitikud, kes on valel ajal reklaami teinud, kohukesi vorpinud, puid lubanud jagada, aga mitte seda teinud, teisi laimanud, purjus peaga autoga sõitnud ja vahele jäänud, petnud kaaslasi.. seda jada siin võiksingi kirjutama jääda.
Mäletate kindlasti seda, kui härra Padar alkoholijoobes ringi vuras ning suitsetamiskeelu ajal ööklubi laval sigarette kimus. Ei ole keegi ka unustanud kindlasti Kesikute kavalaid valimistrikke alustades kohukestega ja lõpetades puude/kartuli mitte välja jagamisega (rääkimata siis Andrusele suunatud laimust). Galojani shoppamist ei peaks vast kah mainima.
Tehku, mis nad teevad, aga nad on siiski inimesed nagu meie.. või nagu igaüks meist. Ka nemad vajavad sõpru, hoolitsust, head ajaviitmist, funi (ei kujuta Etsi väga chillimas, eks :D) jne.
Mina isiklikult alatihti unustan selle.. või pigem ei mõtle sellele, kuidas Siim Kallas pidu paneb, Erki Nool riideid triigib või kuidas Jürgen Ligi iluuisutamas käia võiks. Kerge on kõiki avaliku elu tegelasi kritiseerida ning "süüdi mõista" (Eestis mõistab süüdi ja vabastab süüst vaid kohus 8-|). Neile on (!?) rohkem lubatud, kuid neilt oodatakse ka rohkem. Neile on omistatud kindlad käitumismallid - kuidas käituda, kui alt veetakse, kui kõik metsa läheb; kuidas käituda avastades, et kõik "sõbrad" ei olegi sõbrad vaid kuulsuse janus vaevlevad ebardid või hoopis kodanikud, kes igal sammul tahavad kaikaid kodaratesse loopida; ükskõik, mis ka ei juhtuks tuleb veel avalikkusele head nägu teha, naeratada või hoopis olnu üle nalja visata. Samuti on meie kõigeima võimu esindajate poolt justkui reglementeeritud, kuidas lõõgastuda ning alkoholi tarvitada, ent samas siiski väärikaks jääda ning hommikul Õhtulehe ilmudes mitte kartma, et seal miskit piinlikku eelnevast õhtust kirjas on jne. Ka nemad vajavad rahvakeeli lihtrahvaga suhtlemist, koos ajaviitmist ning soovivad teha lihtsaid asju. Olgem ausad, keegi meist ei ole mitte midagi muud kui LIHTSALT INIMENE oma kõigi vigade ja vajadustega. Ka mitte Britney, Obama, Kofi Annan ega Oprah!

Vanasti arvasin, et kui mõistan, siis ma mäletan igavesti. Kuid kussasellega! Praktikas jääb sellest tihti vajaka!
Kui kuulete mind kellegi üle juurdlemas ja mitte mõistmas, siis koputage õlale ja öelge seda, meenutage mulle kasvõi minu enda sõnu. Täna on seda tehtud, kena! :)

Olen tänaseks kõik öelnud,
Mannu.

2009-10-14T00:37:00.004+03:00

Vaatasin täna mingit saadet. Raport oli vist. Imrega, jah, Raport. Teemaks narkootikumid. Teema juures oli tähtis see, et narkots on tänasel päeval noorte hulgas palju popim kui alks. Minu jaoks täiesti mõistetamatu.

Antsu hind pidi tänaval olema 200-300 eeku gramm, komm 65-80 eeku tükk ja savu 350 eeku gramm.
Keskkriminaalpolitsei töötaja, kes eesti keele grammatikaga just ei hiilanud (nime kahjuks ei mäleta), rääkis, et kui laborist tuleb 80%line amff välja ja kui arvestada, et iga edasimüüja segab sinna sisse lahjendamiseks veel midagi (meenub Mina Olin Siin raamat/film), siis lõpuks on puhast amfi kogu toodangus ehk 15%. Asja mõte oli see, et a`la amf polegi nii ohtlik kui need juurde segatavad asjad. Olevat tavaline, kui juurde segatakse tsemendipulbrit (!!!), suhkrut, jahu ja veel teisigi aineid. Tsementi, no mida veel!?
Korgijoogiga pidi hästi olema, kui veega segatud on.. ei tea, mis teised variandid on? Atsetoon? Värvilahusti? mingi hape? :D Okei, tegelikult pole naljakas, mõni hull tarbib ka seda. Ei taha teada, mis need minu nimetatud ained kehas sees teeks.

Tõesti, kui mõtlema hakkan, siis ei ole see ainult üks kord olnud, kui kuskil istumisel tüübid GHB-d joovad ja mullegi pakuvad. Coca pudelist tavaliselt. Ja üldse "ei ole kahtlane" ka, kui läbipaistev vedelik Coca pudelis on, eksju? On neidki kordi mitmeid olnud, kui tüübid küsivad, ega ma kokat ei taha. (Küprosel lausa vaadati imelikult, kui ütlesin, et ma ühtegi narkootilist ainet never ever tarvitanud ei ole. Enne mida jõuti veel imestada, et mismõttes ma sõltlane pole olnud. Ja mismõttes ma pidu panen, kui mu nina valge pole???) Rääkimata siis neist kümnetest või isegi sadadest kordadest, kui seltskonnas kõik põlema lähevad, kui savust keegi midagi mainib. Või küsitakse, kas keegi teab, kellel on. Mõnikord ei jõua lihtsalt ära kuulata "kui lahe on ikka savu laksu all olla" ja
"kuidas ma ei jaksa ära oodata järgmist korda!!"

Noh jah. Suured inimesed. Omad valikud.

Rohkem infi narko.ee

Pilt:
Internet

Edit:
fuck. valetan! mu Sudafed`i ja kaaliumpermanganaati kokku segades pidi efedriini saama, mis on amfetamiini ja metamfetamiini lähteaineks. Ja see "unerohi" (Diazepam), mis mulle kiirabipunktis anti, on kah sõltuvust tekitav aine :D

Sügis, kena sügis!

2009-10-13T14:08:00.007+03:00

Hästi armas, kui keegi muret tunneb, kuidas mul läheb. Või et kuidas mu reis läks. Heh, seda on tegelt nädala jooksul vaid kaks inimest küsinud. Täna küsis teine. Aga kui ütlen, et haige olen, siis on kõigil küll silmad suured peas ja uurivad ja puurivad, et mis ja kuidas. Kas seda saab eestlasliku kadeduse alla jälle liigitada, et heade asjade kohta ei taha keegi küsida? Miks peakski kellegi teise üle rõõmu tundma, kui endal kõik sitasti on, eksole?
Ah nendele küsimustele ma ei saagi kunagi vastust. Võib-olla ongi parem. Äkki ma ei tahagi teada.. päriselt.

Kell on juba kaks läbi ja ma pole täna midagi muud teinud kui niisama aega viitnud netis istudes. Uskumatu.
Hommikul 4st algas Rosamunde Pilcher, mida ma juba näinud olin, aga kuna mul niiikuinii öösiti midagi muud teha pole, siis käib kah! Hoiab vähemalt mõtted valust eemal, eriti kui valuvaigistinorm täis on. Hommikul 6 ajal sai mu 24h täis ja uus valuvaigistitekuur võis alata! Väike Paratsetamol, Sudafed ja Olfen ning poole 7 ajal saingi magama jäädud. Kenasti 10ni magatud ja siis uus valuvaigisti doos. Vaatasin Kodus ja Võõrsil eilset osa teist korda, sest eile polnud ka muud teha, kui seda vaadata. Nõulaifer nagu ma olen. Natuke tahaks õue, kuigi seal nii näotu kõik on. Tahaks värsket õhku. Ma kasvan muidu voodi külge kinni ju! :D

Ja tähtsaim uudis:

OMG! John the greenkeeper is back in Desperate Housewives :D

He`s soooo hottttt!

Can`t wait the next episode!

Aga nüüd Gossip Girl S03E05.

Bye!

Ühel hommikul oli kena jää rõdul. Mis püsis terve päeva.

..ja maja ees oli pink lumine :)

AII! Nii valus, et ajab nutma!

2009-10-11T12:39:00.008+03:00

Kui ma olin kõigile teada-tuntud lendamise fänn, siis nüüd annaksin ma kõik, et rongi või millegagi sihtkohta jõuda. Kaks ööd pole magada saanud kõrvavalu tõttu. Olnud ööl olin netis ja uurisin kõrvavalu kohta kõike, mida Internet mulle pakkus. Perearstile sai helistatud, ta ütles, et lennusõit ja antiklimatiseerumine võivad vabalt põhjusteks olla. Lennusõidul esinev rõhk pidavat imiteerima kõrvapõletiku korral esinevaid märke, kõrvakilede paisumist jne. Paratsetamoli sai ka söödud, aga ei mingit tulemust. Tegelt oli mul mingi imelik klõks kõrvas sees juba siis, kui reisile sättima hakkasime. Arvasin, et äkki mingi lennuhirm vms on tärganud minus. Aga ei. See oli mu elu hulleim lend! Niinii valus oli kõrvadel! Türgis snorgeldades ja vettehüppeid tehes olid mul kõrvad koguaeg lukus, aga ma ei teinud sellest välja. Ka tagasi lennates oli savi, kõik oli korras. Ja siis reedel koju jõudes hakkas mingi imelik asi pihta. Ja laupäeval olid mõlemad kõrvad päris hullus valus. No tänasest üldse ei räägi. Tahaks karjuda lausa! Jah, samamoodi nagu öö otsa karjus meie naabrite imik.
Saatsin emme linna (maaelu "plussid"!) apteeki, et ta mulle kõrvatilkasid (kampriõliga) tooks. Meil ju pole alla kolmeaastaseid lapsi, kellel tavaliselt kõrvapõletik on. Aga no ma olengi alati oma emme pisike plika :) Õues on nii ilus ilm ja ma pean oma kõrvatroppide, tee ja soojakotiga toas teki sees vahtima ja ideealis ka õppima. Niuniu :(
PS! Vilde Tee sari on ikka päris lahe! :D

Edit:
Barotrauma võib tekkida näiteks sukeldumisel või lennureisil õhurõhu muutusest, mil kuulmekiled ei pea rõhu muutusele vastu ning võivad rebeneda. allikas: http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=492

Edit:
Mnjah. Õhtul oli nii valus, et mässisin omale salli ümber pea (olen nagu kaltsupea) ja kaks kuumaveekotti kah - üks ühele ja teine teisele kõrvale. Ema naeris, et ma nagu terrorist - turban ja pommivöö ümber pea. Valu läks lõpuks nii hulluks, et südaöösel külastasin kohalikku kiirabipunkti, kus mulle 1g paratsetamoli + unerohtu sisse söödeti ja nii see uni tuli, neljaks ja pooleks tunniks. Seal muidugi öeldi kah, et pärast kella 20 ei saa kuskil eriarsti jutule, sure või maha! Esmaspäeva hommikul läksin siis linna EMOsse, sest valu oli väljakannatamatu. LORi valvearst kõigepealt sõimas näo täis, et see on perearsti ülesanne vaadata ja blabla, et ma pm peaks üldse häbi tundma, et ma üldse julgesin sündida kunagi :D Aga asjalik arst oli, tegi miskit ja saatis ikka protseduuridele kah. Sorgiti ja torgiti ja tehti igasugu värke kõrvadele ("lahedaim" oli vaakumiga kõrvakilede väljatõmbamised, mmm!) ning diagnoosiks oli .. paramparaaa! tühjus, et mu kõrvad on kõige paremas korras! No vttu, miski valutab ju. Ja siis öeldi, et ÄKKI MINGI põletik, söö Ibumetini ja varsti läheb üle. Ma ei tahtnud seda uskuda ja läksin perearastile ka veel korra. See sõimas ka näo täis ja ütles, et miks ma üldse sinna ronin, et kas ma arvan ,et hommikuse ja lõuna vahel on miskit muutunud? Ja et kas ma haiguslehte tahan, et läksin sinna vä. TRA! Raviks määrati jälle Ibumetin! Tsau siis, missest, et see ei mõika mulle! "Ma arvan, et seda ei pea mainimagi, et Sa sukelduma ei läheks nädala jooksul!" Ah mine Sa kah! Ma ei taha seda vist elusees teha enam! Kolmapäeval pidin tagasi minema, KUI paremaks pole läinud. Ma suren maha nahhui, kui ma veel seda kaua kannatama pean. Aga no fain, eks ma ootan siis. . ja kasvatan oma valuläve, aiii!!

Pilt:
http://images.vortala.com

Viimasepeal puhkus Türgis!

2009-10-09T18:52:00.029+03:00

Lend Tallinn-Antalya
Estonian Air B373-300
Hotell Sonas Alpina, 4*
Alanya, Türgi
Kõik Hinnas pakett
Reisikorraldaja Top Tours

Kui ma teise päeva hommikul (neljapäeval) ärgates silmad avasin ja aknast välja vaatasin, et suutnud ma uskuda, et nii ilus vaade olla saab. Tauruse (Hellu naerab kindlasti!) mäed, suurepärane! Basseini äärde minnes kõlas Inna - Hot, mis niiniii suve meenutas. Hotelli sisehoovis, basseini ääres oli sigapalav ja läksime merre. 100 m oli vist vaja minna, maaalune tunnel (millesk ohtusime ühe Tuneesiast pärit kutiga, kes elas samas linnas, kus meie 3 korda käinud oleme :D Small world! :D) ja värki. Mingid Eesti kutid snorgeldasid meres ja lõpuks võtsin julguse kokku ning laenasin neilt maske. (Ja nii iga päev :D). Tuli muisugi välja, et tüübid on Vilkust pärit, väike Eesti! :D Oma silmaga nägin kaheksajalga ja muid mutantkalasid, oli ikka mõnna. Küprosel olid siiski jamamad kalad. Või lihtsalt nii vähe snorgeldasin. Ahjaa. toruga hingamise õppisin ka ära ja siis oli raskusi minu veest välja saamisega. Teised läksid kõik hotelli ja ma jäin nende Eesti tüüpidega merre. Leidsin vee alt ilmatuma suure redeli, mida kahjuks mul vee all ei õnnestunud liigutada :(
Õues oli ikka niinii kuum, et sure maha. Teiseks päevaks oli suht võimatu pool tundi järjest kuival maal olla. Nii ma merest snorgeldades leidsin, paramparaaa!, päikeseprillid! Nuta või naera, tõesti noh! :D Muidugi palju vene kopikaid ja rublasid ja värke leidsin ka.
Teised kõik olid punased kui vähjad, aga mul ei midagi. Krunt Küprosest all vist! Õhtul kuulsime Eestist, et rahet sajab ja külm on, Krissu olevat isegi talvejope välja tarinud. Heh. Meie aga shoppasime piibustaffi (vaarika tubakas, jee!) ja värke ning nautisime lahedat olemist palmide all.

Kolmandal päeval võtsin ma julguse kokku ja sõitsin ka torust alla basseini. Algul üksi ja keerutades nii, et lõin põlve vastu basseini põhja ära. Siis poistega koos lasime, neljakesi, ja ma sain räige sinika säärele. Aga lahe oli, et lõpuks käisin ma seal üksi, kõik olid ära tüdinenud ja mina ikka ei suutnud pidama jääda :D Ükskord kui hakaksin basseinist välja tulema, lõin teise põlve kah ära siniseks, vastu bassu äärt. Sinikas oli õhtuks hirmsa kujuga :S Jalad olid nagu röövlitütar Ronjal :D
Vahepeal olid toas käinud koristajad ja olid nemad siis koristanud meie tuba. Emn, lihtsalt viskasid meie voodite peal olevad päevatekid kapi otsa ja kogu moos. Pilt on allpool ka :D Deem, miks me korralikult pidime koristama Küprosel? :( :D
Õhtul tutvusime kahe kutiga, kes olid Istanbulist pärit. Hästi toredad. Tulid meiega poodi kaasa ja mošee juures jõid viina ja värki. Rääkisid palju kohalikust elust, nüüd oleme silmaringi ikka palju laiendanud. (Mingi päev, kui nad ära läksid, kinkisid meile reljeefse Türgi kaardi, raamiga ja puha, naiss :))

Neljas päev läks rahulikult. Ikka marsruudil bassu-rand-bassu. Vahepeal ikka mošeest tulev laulujupike, mille kuuldes kogu linnas muusika vait pandi ja kõik kuulavad Allahi laulu. Ja nii viis korda päevas. Kell 6 hommikul esimest korda. Õnneks pärast esimest päeva harjusime nii ära ja enam ei kuulnud neid hommikuti.
Mehed olid meil eriti populaarsed ja suhtlesid pea kõigiga hotellis. 95% olid venelased ja kahte britti nägin ka peale eestlaste seal :D No ja nii suheldes meid ka ikka kaasa haarati ja saime teada, kes Moskvast on ja kes mis ametit peab jne. Üks kutt oli ilukirurg ja meil tekkis juba tema jaoks hüüdnimi LÕIKUR :D Veel oli Trepp, Limpa, Leo, Kasuvend jne. No tekkisid lihtsalt, ei jäänud need Mašad ja Šašad meelde, aga rääkida oli vaja ju.
Venelased on hästihästi toredad ikka! Moskvalased pidid venelaste sõnul õudselt ülbed olema, aga me peame küll ümber selle väite lükkama. Esmaspäeva õhtul me just tutvusimegi Vene Keskpangas töötava Denisi ja ta naisega. Neil oli viimane õhtu ja me kõik läksime ühe Viljandi kuti Janeki juurde külla. Sõime kohalikke maiustusi (külakosti ikka tuuakse ju, slaavlased :)) ja tegime piipu (kaljani :D). Venelased üldse ei tea Aljoshast ega Eesti-Vene suhetest midagi, saime siis rääkida eesti-vene suhetest positiivseid asju, valgustasime neid :D
Enivei käisime öösel veel kohalikus hotelli klubis ja värki.

Viies päev.

Päev otsa shoppasime turul (kutsuvad seda bazaariks ja see on vaid kord nädalas, igal teisipäeval ning siis on mitmed tänavad täispikkuses telke ja värke täis, kaupa sitaks! Öö otsa meie akna alla kolistati ja sätiti oma telke üles). Me konkreetselt päev otsa shoppasime. Janek aitas meil kaubelda, kui me tingida ei viitsinud, abivalmid eestlased :) Sammumeeter läks lolliks, kõndimist nii palju. Kauplemist kah. Õhtul tsekkisime ikka Lõikurit kah. Õhtul kutusime baarionud sööma, tegelt pakkusime päev otsa süüa neile (tean ju omast käest, missugust orjatööd ilma söömata hotellis tegema peab ja kui vähe palka selle eest saab. Türgis keskmine palk 300 doltsi :S Enivei, meil oli päevas ju 3 söögikorda, üks kohvipaus küpistega ja kaks snäkipausi, kui kokaonu meile pizzasid ja värke küpsetas ja meie neid omakorda ka baaritöötajatele ja ettekandjatele vedasime :)) Ostsime maapähkleid 1,5 kohaliku (12 eeku) eest terve kilo ja siis veel sitaks tsillikaunasid 500 kohaliku sendi eest ja muidugi sitaks igasugu suveniire ja muid pihta-nahna-riideid-tubakat.

Õhtul ookeanilainetes surfasime jälle ja lendasime 1,5meetriste lainetega õhku. JÕHKRALT LAHE! Küprosel selliseid asju juba ei näinud. Päeval juba tsekkisime, et snorgeldada pole mõtet, nähtavus heal juhul 0,5 meetrit, aga ma ikka maskiga ulpisin vees ja lasin lainetel end randa kanda.

Õhtul võtsime veini-viina-gini, tegime piiipu ja pidime JÄLLE eestlastele külla minema esimesse korpusesse, aga jälle ei jõudnud. Saarlased ja mulgid mängisid kaarte, rakverelased olid niisama, meie seevastu olime 12kesi (venkude ja türklastega) parem poiste toas, jõime Viite Järve ja kaljanitasime. Miša tahtis mulle taha keerata, aga põgenesin ära teiste juurde. :D Saša seevastu kadus sootuks, krdi ilus teine!

Kuues päev.

Saime Lõikuriga jutule, kutsus meid külla õhtuks. Sinna me aga ei jõudnud. Saime hoopis teada, Maša ja Saša on siin 16 päeva, motherfuckerid!!! Venkudega suhtlesimegi kõik päevad. Nad nii toredad ja kui kuulsid, et Eestis elavad venelased ei üritagi eesti keelt ära õppida, läksid närvi ja küsisid, et miks nad siis Venemaale tagasi ei lähe..:D Enivei ajasime nad suht kurjaks, neil oli lausa häbi oma rahvuse pärast.

Lained ikka suured olid ja ujuda meres ei julgenud, st snorgeldada ei saanud. Venna tegi veidi pilte mere ääres lainetest ja värki ja digikas sai veidi vett. Sool jäi kuskile vahele vist. Järgmisel päeval digikas enam ei töötanud enivei. Ei zuum ega välk. Õnneks sai päeval pilte vähemalt teha :)

Eestlastega tutvusime veel ja saime teada, et üks hotelli animaator on Riiast pärit - small world! :D

Viimasel päeval oli kurb. "Lähme viimast korda poodi, viimas korda merre, viimast korda torust alla sõitma jnejnejne!" :(
Jaša (kes oli muideks psühhiaater-narkoloog, aga töötab mingi marketingi-alal, sest õpetajad-arstid saavad 150-200 dollarit kuus palka :S), Leena ja Maša tulid meid saatma kah. Nii armas neist :) Tegime hullult pilte ja värki. Nii kurb oli lahkuda. Bussiga lennujaama sõites (2+h) istusid meie kõrval mingid kräunukotid titad. Mul oli pärast 10 minni sõitu juba kopp ees. Üllaülla muidugi, kes meie taga lennukis istusid eksole :D Hommikul koju jõudes oli 5 ajal Superstaari saade veel. Vaatasin seda ja vahtisin oma kinnist kohvrit - ma ei viitsi kunagi lahti pakkida ju. Aga kael ja selg on siiani valusad lennukis mittemagamisest. Öised lennureisid pole toredad. Aga arvake, kellel pole okulaare näkku päevitatud? JEJE :) Tegelt oli ju superlahe! Sain vene keele praktikat sitaks ja inkaga polnud seal praktiliselt midagi teha! Venelasi armastan, ausõna! Kõige lahedam on see, et Jaša ja Leena on Omskist pärit, sealt, kuhu mu vanavanemad olid küüditatud :)
Linn oli ilus, hotell naiss. Meri puhas ja kena! Vaim värske ja uhanud, teretulemast porine sügis! :)
Miinuseks oli see, et meie hotelli transfeer lõppes kell 12 viimasel päeval ja kell 18.15 tuli alles buss meile järgi. Et oma asju toas hoida ja pesta tahtsime, pidime 10 euri näo pealt juurde maksma. :S ..tuleb siiski reisikorraldajat hoolikalt valida :)

Esimese hommiku vaade.. Tauruse mäestik.

Esimene lemmik hommikusöögi juures - veiniaparaat!
Tasuta joogid k.a alks hommikul 10st õhtul 23ni, jejeje! :D

Kohalikud magustoidud - täiesti mitte söögiks kõlbavad.
Rasvast läbiligunenud. Öäk!

Meie toad olid 4. korrusel. Lubasin, et sõidan viimasel päeval liftiga.
(Ülejänud päevad käisin triljon korda päevas trepist ju :D Aga ka viimasel päeval lifti ei viitsinud oodata, jumalale tänu! Isa jäi lifti kinni viimasel sõidul koos kohvrite ja kõigega :D :S
Sõitis mitu korda üles-alla-üles-alla, enne kui uksed lahti jõudis murda :D)

Lisaks Eurooplastele nägi ka tänaval vahel kohalikke naisi.

Koristajad käisid :D

Alanya on väga suure elanikkonnaga linn.
Hotelli kõrval olid kohe Küprose mõistes "pilvelõhkujad".
Aga sellegipoolest oli toretore!

Sai päevitada ja torus liuelda:
Teretulemast sinikad! :D

Palme oli igal sammul :)

Terve linn oli seesuguseid nupukesi täis.
Takso sai kutsuda, kohale pidi 10 minniga tulema :D

Kassidesr oli ka kõigil pohka. Küll olid nende korjused keset tänavat,
küll peatänava lahtises prügikastis.

Iga teine pood tänaval oli piibukas, aga Türgis nii koledad
piibud (suveniirikad pealekauba), et ostma ei hakanud.
Küll oli odav ja kvaliteetne tubakas ;)

Otsi pildilt mind :D

Seesugune sinikas oli.
Kui hästi vaadata, siis on näha silmi ja suud ja peakuju kah.
Kriipi :S

Hotelli kõrval tehtud pilt :)

Resto, kus vene keelt teenindajad rääkida ei osanud :D
(Testisime järgi :D)

Poisid varastasid banaane ja mandariine puu otsast.

Nii me siis päevad läbi riietunud olime.
Varustus kah igapäevane.

Sellised lained mu digika ära surmasidki.

Bazaar.

..ja vaade teisele poole.

Mahmutlar, Alanya.

Antalyas on sitaks kõrgeidkõrgeid majasid.
Neil ka kinnisvarabuum oli vist, enamik majadele pole veel rõdupiirdeidki pandud,
rääkimaa siis sellest, et need kõik tühjana seisid.

Banaanipuud kasvasid otse meie hotelli akna all.

Jaša ja Leena, maailma lõpust - Omskist.

Bassus puhkamas.

Vahemeres.

Natuke sain end päevitada..

..ja nii pruuniks.

Viimane pilt Türgis.
Miša, mina, Chrissu, Leena, Tolza-ema-isa, Jaša ja Marko.

Kindlasti jäi paljust kirjutamata. Kõik ei tule kohe meelde. That`s life! ;)

on lootus kustund ning silmis pisarad..

2009-09-30T14:03:00.005+03:00

Istun paksude riietega siin, jalas villased sokid ja ümber pisivenna väike PIKNE McQueeni tekk ümber ja naeran. Lõkerdan südamest. Kristiina made my day for a sec ago! ;)
Külm on ikkagi, värisen lausa, aga tuju on hea! Suuurepärane!
Kristiinaga rääkisime just Küprosest ja kõigest, hinges ikkagi kripeldab. Miski jäi sinna maha, definitely! Aga ma ei teagi, arvasin, et mu südamevalu on pikemaajaline. Noh D suhtes vähemalt. Ei olegi nii hull. Ta tuli kiirelt ja kadus ka sama kiirelt. Puges sügavale hinge, aga.. noh ta on siin siiani, aga ma ei pea viha ega midagi. Ma olen õnnelik täpselt nii nagu asjad praegu on! Ausõna olen! Kui ma teda näen sinna minnes, siis tean, et asi on täpselt seal samas, kuhu ta minu lahkumisel jäi. Rohkem tahan ma kõike selle Küprose kaasakäiva pärast minna kui tema. Kotkas tahaks öelda kindlasti: seksuaalne sotsiaalsus või midagi, irvirv! :D
Ei, ma endiselt loen juba päevi jaanipäevani! Reallyreally!
Tahaks nii kohe minnnaaaaaa!! Eriti kui tean, et ma pole ainuke, kes ootab! :)
Okei, lõpetan selle jutu juba :)
Say SAMBUCCCAAaaaaa!! :D ..ja panen BC video tööle :)

Laisk olen ka täna. Mul nii palju teha, aga ei viitsi. Isegi piipu ei viitsi valmis teha. Vaatasin parem Gossip Girl`i, Californication`it, Desperate Housewives`i ja Melrose Place`i uusi osasid. Meeldivad väga. Kahju, et Prison ära lõppes :( siiani leinan Michaelit! :D

Täna jõudsime järeldusele, et meie kool, meie eriala on mõttetu ikka. Kadi nakatas meid kõiki vist. Viimasel ajal olen liiga palju virinat sel teemal kuulnud ja nüüd ma ise ka viirusekandja, naiss!

Okei, üritan sundida end pakkima minema. Natukenegi sooja on kohekohe tulemas. Ma ju ütlesin, et tähistan esimest oktoobrit kenasti! :D
Mitte keegi ei tea peale asjaosaliste, Svea ja Krissu :D

Paraadist

2009-09-29T19:09:00.005+03:00

Mõnus! Paraadil nägin oma lapsepõlve suurimat laavi. Polnud mitumitu aastat näinud ja võttis ikka põlvist nõrgaks küll :)
Paraad oli lahe, Teele oli bikiinides ja Jacko moodi igati ja meil nalja kui palju! Poleks uskunudki, et nii palju rahvast meie kooli esindamas on. Rohkem kui tipikaid! :D
Laupupeol sai ka üle paari aasta käidud ja lauldus ja staaritsetud - mõnnar! :D KAYNE WESTi prillid on teema - nii saabki aint telksi! :D

Õhtul oli meil muidugi aftekas ka. Meil on nalja kui palju (vaikime ju, romantika :DDDDD) jälle pärast seda, kui keegi koguaeg meie pihta kitub, juhatajale ja ma ei tea kellele veel helistab öösiti, et me lärmame. LAHE! :D:D:D:D:D
Eile tuli JÄLLE see idioot-Kristiina-sõber-maeiteatanime ka öösel külla, et ta teeb meie ga piipu nüüd. Hellu: "õu, me magama lähme!" Kutt siis minu poole pöördus: "Sa ikka teed minuga piipu ju?"
IRV :D Hellu konkreetselt küsis, et kas ta peab välja viskama vä :D:D:D:D
Ah see ei ole Meie Püha Raamat siin ju. Sorry aah! Tulge külla ja kuulake veel, mis feilimised meile eile olid :D

Hah! Reporteris peaks mind näitama. Ootan... hah, vahepeal näitas Bokut :D

Meet me at the hotel room ;)

2009-09-25T13:11:00.006+03:00

Teate. Ma ütlen teile kõigile veel üks kord, et päris normaalsed me ikka ei ole! Pool ühikat oleme kurjaks ajanud ja üks tädi lausa tampis vastu seina, kui me kella 3 ajal öösel jälle piibutasime. Seekord pärast pidu. Mul oli Sulo ju :) teised käisid teises kohas. No ja siis ma olin ikka nii kaine mõistusega, et võiks ikka vait olla, kui uksele koputatakse ja vastu seina tambitakse. Nii me siis istusime - ainsateks valgusallikateks toas minu arvuti kõige tumedam kuvaripilt ja hõõguv piibusüsi. Vaikus. Sulo vaikselt toanurgas laulmas. Mehed vaikimas - H ei lubanud ju bassi! :D Tegelikult ei tahtnud ma mitte sellest rääkida. Täna koolis olles võtsin vastu suure otsuse - ma ei lähe sügisel kooli! Emaga hiljem läbi arutades olime ühisel arvamusel, et õppida jõuab ka tulevikus! Ma ju nii kadetsen Kiqt ja Maarjat, Kadi ja Kristjani, Tiinat ja Piibet ja Kiksut, Erlet ja Ollut ja Heidit, Raikot ja Fredi, Vivikat, Allanit, Toitsi ja Brunni ja Andrest, Marist.. neid on veel, kindlasti! Tegelikult ma kahetsen siiani, et ma akademeilist ei võtnud, aga iga halb asi pidi ka millekski hea olema. See on nummi, et ma oma kallite Krissu-Hellu-Liina-Teele-Marie-pundiga kokku jääda sain :) Tänu sellele olen jälle palju uusi tutvusi ühikast koju vedanud, poolkogemata. Seda kõike ju ei oleks, kui ma oleksin seal kaugel. Aga sügisel lähevad enivei meie kõigi teed lahku.. siis on aeg minulgi oma rada taas käima hakata. Rajama tegelt. (Nagu mu üks kunagine tuttav ütles, et kui ta kunagi oma hariduse kätte saab, siis ta vanemad panevad talle jalaga tagumikku, et too laia ilma rändama läheks. Mõnnar!) Niiet, ehk see polnudki nii halb, et kooli otsustasin tulla - sain täna oma praktikaaruandegi ära kaitstud :) Jesss! Me ei kukkunudki läbi! Küpros ei rikkunudki meie karjääri, wuuhuu! :D
Kindlasti nii mõnedki mõtlevad, et miks ma teisi suurepäraseid ja kauneid kohti maailmas vaadata ei taha. Vot ma ei teagi. Küprosega on mul oma teema. Juba siis, kui ma esimest korda seal maandusin ja mind lennukist välja ei lastud, siis oli juba midagi, mis mind köitis. Nüüd lihtsalt kindla peale minek. Rohkem kui kindla peale! Fck! Alles jaanipäeval lõpeb kool ju, mida ma küll teen? Kõik praktika ajad (7+3) nädalat olen seal? :D Ja loodan jälle, et läheb õnneks? :D

Pealkirja inspiratsioon:
http://www.youtube.com/watch?v=LDgiK1JC3vA

Ühikaelu

2009-09-24T03:12:00.001+03:00

Nonii, tsekkige kellaaega ja me ikka veel piibutame. Ei, see ei ole after-hollyka piip. See on after-Staapi piibutaim :D kutid ja meie. hõuhõuhõu
gess vatt :D

u r my remedy :)

2009-09-23T13:51:00.005+03:00

Mina lähemale see päev tuleb, seda haigemaid unenägusid ma Küprosest nägema hakkan.
Üks kord (sajast unenäost :D) läksime Krissuga Ayiale tagasi (jälle :D) ja Krissu kandis kollast täispuhutavat laste ujumisvesti :D TA jättis oma kliendiga kohe jutud katki ja ma hüppasin talle sülle ja kõik oli nii ilus! Kõik eestlased olid Eestisse tagasi tulnud ja me ei näinudki neid. Me otsisime SADAMAS merd, aga seda ei olnud seal. Lõpuks läksime kuskile ujulasse, mis oli mere puudumise jaoks spessal ehitatud. Ja siis ma jooksin ja jooksin ja jooksin, aga kuskile ei jõudnud. Koguaeg oli ainult liiv ja liiv. Kõik olid kadunud ja ma olin seal üksi.

Õnneks leidis Krissu J-i üles facebookist, mm :) Tuleb ikka sammud seada Bristolisse vist :D Ja Liverpooli ja Northamptonisse ja Essexisse :D

Kuna juua endiselt ei tohi 1. oktoobrini, siis ma selle oktoobrikuu esimese päeva olen teinud enda jaoks üsna eriliseks. Varsti kuulete! ;)

Türisalu seiklused!

2009-09-19T14:17:00.001+03:00

Kui keegi oleks mulle olnud kevadel öelnud, et minu järgnev suvi ja sügis seesusgused tulevad, siis ma oleksin neile öelnud "Shuuuuut uuup!"
Sest kevadel oli juba kõik nii hästi ja näis, et piir tuli ette, enam ägedamaks ei saa minna! HUIKA!! Isegi tagasi siin Eestis olles üllatab mind elu iga päevaga aina rohkem.

See oli tavaline kolmapäeva õhtupoolik väärt seltskonna ja piibuga, kui mu telefon tirises ja see kõne mu elu pea peale keeras! Okei, vist liialdan, aga järgmise päeva päevagraafiku ajas untsu küll. Motivatsiooni sain sellest nii palju, et järgmisel päeval koolis kõnet pidades sain õpsilt kiita ja kaasõpilastelt ka kui VÄGA HEA kõne pidaja. Ning siis see pidu lahti läks. Esimene grillpidu sel suvel! Grill, tsill, piip, hea muusika, mõnus seltskond. Vahel väike tuuleiilgi. Kontsert, kus kõik olid laulualtid. 5 minni enne kümmet viina järgi kihutamine. "Saame sõpradeks, mina olen Barni" laulu laulmine kogu alevile! Enivei, palju nalja! Vahepeal väike Raigo sünnar ja piip ühikas kell 3 ning jälle tagasi imedemaale. Aurusaunad ja intervjuud. Nutvad mehed õlal. Ühiskontsert. Meeste memuaarid hommikusest taaraviimisest ja sealt õlleraha saamisest. Joodikutega reede hommikul jutustamisest ja suitsu jagamisest. hjah, pohmakaga räägitakse ikka palju! :D Kõhuvalu garanteeritud! ja siis seltskonna suurenemine, täienemine veel lahedamatega! Minu kunagine unistuste mees oli kah lõpuks kohal. Algul mina külm, tema kukkus kallistama ning lõpuks ei saanud juttu katki jätta, meil oli nii paljust rääkida. Või noh temal küsida. Küprose ja kõige kohta. Ja siis kadusin, nagu mulle kohane, äkki, ilma midagi ütlemata :D

Pole eluski saanud öelda: "fck! oli see vast nv alles!" pärast mida kuulda, kuidas keegi kõrvalt ütleb, et reede õhtu pole kättegi jõudnud! :D Sorry aah!
Nüüd on mul ametlikult BEST DAY IN MY LIFE (BEST NIGHT IN MY LIFE on juba olemas :P) registreeritud! :D Okay, u dont wanna know! :D

Nüüd vaja oodata (kas enam tahangi nii väga?) järgmist laupäeva, et teada, kas mu lahe elu pöördub või mitte.

Ja lõppu pisike meeleolu-pilt :D

I need u on and on and on in my life!

2009-09-16T23:27:00.010+03:00

Viimasel ajal olen hästi palju superhead mussi saanud. Head hausi sugemetega tantsumuusikat. Iga kekslev noot laulus meenutab meie suve seiklusi. Täna homse koolitunni jaoks kõnet tehes avastasin sellekohase lausejupi kah: Pole mõtet kurvastada täitumatu unistuse pärast, vast on nii ehk paremgi, sest meie unistus jääb siis säravaks ja kauniks – elu ei saa talle oma kurjade küüntega tõmmata inetuid kraapse.
Ilus, mis? =)
Ja muidugi Eestis aina enam kuulsust koguv Bonkers oli meil juba juuni algul pähe kulunud. Mõnus, nagu mu t-särkki ütleb: no music, no life!

Ühika-elu on ka väga värvikirev! Iga päevaga aina naljakaid-rumalaid tegusid korda saates kõlab taustaks vaid piibu mulin ning lõkerdamine.
Tegelikult saab öelda, et it`s all about the music! meie suvise: it`s all about the Yellow! vastu. Fck, i just love my life! Really! It`s awesome! arrrgggh..

Hästi booring sissekanne eks, kõik on liiga hästi, sorry aaah.. :D

Mõned hea tuju loojad suvisest Küprosest:

Pilt: Miguel van Engjëlli

Pilt: Starsky`s web

Pilt: facebook.com

Pilt: facebook.com

Miss U! a lot! a LOT! A L O T!!!!

2009-09-10T19:31:00.003+03:00

Tegelikult ma ikka igatsen sitaks palju ning kui ma kohe midagi ette ei võta, siis ma ei tea, mis juhtuma hakkab.
Ma ei tea. Kõik need kodu ja sõprade igatsemised tulevad ka päevakorda eriti siis kui ma haige olen. Nüüd ka suutsin jälle haigeks jääda ja pean ikka üsna brave olema, et pisar silma ei kipuks. Kena oleks ju kahekesi Temaga haige olla ja kaisutada.
Vot kui terve olen, siis saab ringi tõmmata, sõpradega fannida ja ei tule igal sekundil meeldegi, et Teda niiniinii väga ootan.
Kõik need mälestused ja kõikkõik. Täna koolis ka jälle reibiti haavad lahti, kui pidime rääkima oma suvest ja värkidest. Fuck, nii väga tahan tagasi sooja ju! Tahaks jälle ujuda, hüpata vette kõrgelt-kõrgelt, snorgeldada, sukelduda, pidutseda, lahedate skandinaavlastega mürgeldada, odavat Küprose veini juua koos kokaga, Norra pubist jääd küsida, Starskys ja River Reggae`s hullupööra tantsida, Küprose bossi Yiorgise haigeid nalju kuulata, strippar Andrease sületantsu TÖÖAJAL saada, Chrisi pubis meeletult trallida: laval tantsida ja Enrique`t ja Martinit nillida, Airline`si PR-dega jutustada, turvaonude Lance`i ja Marc`iga pervotseda, odavat 2eurist 10kilost arbuusi süüa, Farose hotelli basseinis liguneda, automaadist vett tuua, tätoveeringut teha, piipu imeda meie lahedas Tefkrou tänava korteri rõdul jnejnejne. Seda kõike koos Krissu ja Temaga muidugi.
Fuck, miss this fcking Napa`s life too much!

I Know U Want Me, U Know I Want U!

2009-09-04T17:26:00.006+03:00

See suvi oli mu elu parim. Vaieldamatult parim! Iga päev pidu (välja arvatud need paar seagripis oldud päeva), iga päev palju uusi tutvusi, palju mehi - üks ilusam kui teine. See suvi oli nii seiklusrohke, et algne plaan blogi kirjutada igapäev ENDA jaoks, jäi teisel päeval soiku! :D Love my life ning see ka vist vajalik inf, et kui mul viimane aasta koolis poleks praegu, siis ma oleksingi ilma mõtlemata sinna jäänud. Tõsiselt!
Kui algul oli ikka pärispäris jube olla siin Eestimaal, siis nüüdseks olen pisut juba harjunud või leppinud sellega, et siin olema pean. Jah, tuli pisargi silma, kui kõrgelt Eestimaa pinda nägin - suurepäraselt ilus. Värvid ja jutud, Küprosel ju muru ja metsa väga ei näinud! Aga külm on, raisk, väga külm. Tahaks igal hommikul karupükse otsima hakata, aga alati keegi segab vahele. Päeval on juba enam vähem sügisele kohane ilm. Ahjaa, varbad sain vihmaseks kohe esimesel Eestis oldud päeval - õhtul veeti koheselt peole ja sain öise vihma käes külmetatud küll - terve suve ei näinud ju piiskagi vihmavett!

Aga selle olin ma küll unustanud, kui rõve on ühistranspordiga liigelda, kuidas need haisevad ja siiani ei saa aru, mida need reisisaatjad tegema peaksid. Siiani olen näinud ainult lebotavaid ja mitte klientide poole vaatavaid saatjaid :S
Vabadussammast ka näinud ei ole! :D St kesklinnas käinud ei ole.
Ja see selleks, et mind narkodiileriks peeti, kui ma kaabuga Küprosel klubis käisin - küsiti ühel õhtul ju lausa KOLM korda mult narksi!, olin ma selle sootuks unustanud, kui palju narkareid siin Tallinnas on! Üks kutt tõmbas minu kõrval istudes kilekotist kummiliimi ja ment sõitis samal ajal mööda ega teinud midagi - mul hakkas imelik olla ja astusin kaks sammu eemale ja jäin jõllitama..

Enivei olen hästi palju sõpradega möllanud ja paljudpaljud on mind tagasituleku puhul juab tervitanud - cheers, mates! Hellu ja Reilu olid muidugi kõigenummimad, et minu perega tulid meile lennukasse vastu, silt ka kaasas:

Numminaatorid! :)

Nii ma siis olengi, tagasi siin, et oma värvikirevat elu edasi elada ja oodata oma suve, mis tuleb suure tõenäosusega paaalju varem kui ristiinimestel :)

Nagu kõik juba teavad, jäi mu süda maha. Poolik olen ma siin, aga kui kõik hästi läheb (lõpuks läheb alati ju!), siis me varsti kohtume temaga juba!

Ja meie Ayia Napa 2009 suvelaul oli:

http://www.youtube.com/watch?v=b94beDQQtWI

Lennujaam

2009-06-06T14:18:00.004+03:00

Tunnet ikka veel ei ole, aga kohver ära antud ja Tallinna lennujaama pehmetel nahksetel toolidel on hea istuda. Ei tea, millal järgmine kord netti saab, Prahas ei ole ja Küprosel ka mitte. Kõht on illgelt tühi.
Ööbimiskoha kohta ei tea endiselt midagi..
We`ll survive! ;)

Ärasaatmine nende moodi:

Edasised tegemised: mannukyprosel.blogspot.com