Varsti saan värske õhu mürgituse vist!

Nii lahedat nädalat pole mul juba kauakaua aega olnud vist.
Hästi kiire on. Tegemist on paljupalju. Samas tundub, et nii palju tõsiseid asju, aga kammoon, puhkama peab ka! Rand, Pirita, rand, rulluisud, jalgratas, rabarberikissell, päevitustoolid, vesipiip, lõputud lõkerdamised - see on vaid osa minu praegusest elust!
Ah te küsite, et mida ma nii väga teen, et kiire on. No tänane päev oli näiteks seesugune:
Hommikul äratus kell 6, linna, trenni, pool liitrit piima taastumiseks, R, ühikas, Sirtc külla (kell on 10), piip, õue, piip jne. Bussiga sõitsime terve linna vist läbi, trolliga ka pool Mustamäge. Me käisime ju kodanikke vaatlemas - iu!
Saime muidugi teada, et liin 23A kaotatakse ära ja 17 hakkab kaubamaja juurde sõitma. Eriti spets, ei peagi kõndima! Meil ju sammud loetud! :D
Kuues pelmeenis käisime söömas ka. Sitaks head ja SOODSAD söögid ikka (100grammi pelmeene 10 eeku)! Ning missugune vaade - Liina ja Kati koguaeg mööda triivimas! :DDD
Vene keele õppimine läks muidugi sootuks meelest ära, aga tehtud sain - kool on LÄÄÄÄÄÄÄÄBIIIIIII, juhhuuu!

Õhtul, kui piipõliga kokku saime, siis olime juba kolm piibuskhat ära teinud. Ei ole normaalsed lapsed ju :S Nagu tänapäeval kombeks pidid naised jälle mehi ootama. Kes ei jõudnud õige praami peale, kes oli trennis kauem ja kes niisama lebotas. Lõpuks pärast sadat seletamist, palju naermist ja paljusid kõnesid oli plats rahvast täis. Kõik piibu, suupistete ja jookide ümber. Nii väga tsill!
Ma ausalt lõkerdasin nii palju, et arvasin, et lämbun naeru kätte ära. Vanad head sõbrad said kokku. Kõik vanemad kui meie Sirtcuga. Asjalik jutt. Khuulid naljad, mitte nagu meievanustel, kes tihtipeale üle pingutavad ja labaseid nalju teevad (eeskätt pean silmas noormehi). Ühesõnaga kvaliteetseltskonnaga käib kaasas ka kvaliteethuumor, jess! ;)
Vaatasime meestega TopGeari ja Tannu tahtis jalkat ka vahepeal piiluda - pätt!
Kes jõi kangemat, kes lahjemat alksi, tuju oli kõigil super! (Hoolimata koondamistest ja palgakärbetest. Töötud paistsid kõige õnnelikumad muidugi! (H))
Vilku tuli just merelt ja murdis oma sõrmeluu. Karta on, et ma essa olin, kes kõne sai ning tema vigastustest kuulis. Nii südamlik :)

Nii ilus piibupiibu oli ka A-l. :)

Enamikku seltskonnast nägin enne sügist tõenäoliselt viimast korda. Õudselt kahju, et ma nende kõigiga ei saa suvel ookeanit meenutavat merd ja fantastilisi rannajooni Hiiumaal vaadelda ning seejuures tuju tekitada ning rannabaari vallutada.
Sügisel läheb Allan oma perega Taisse-Vietnami ja mujale Kagu-Aasiasse aastaks-paariks kriisi üle elama ja Vilku ka vist Lõuna-Ameerikasse ära põrutab. Niinii kahju, et meie kõigi teed hakkavad koost lagunema. Räägitakse, et igaühel ongi oma rada, mida mööda ta käima peaks. Aga noh öelda on alati kergem kui mõista! :)

Nüüd lähengi tuttu ära, et hommikul virk ja kraps olla, sest meie lähme Vilkuga randa piibule ;)

Õhtul peab vist Helluga jälle Holly minema - mul ka ei vea, jälle saab sületantsu! :D